Šassii kaitserüüde (šassiisoomuse) materjalid ja tehnoloogiad on läbinud mitme põlvkonna arengu. Varase esimese-põlvkonna tooted sisaldasid peamiselt asfalti, olid odavad, kuid pärast kuivamist võivad need praguneda. Vee kogunemine neisse pragudesse võib vallandada "aku efekti", mis süvendab šassii korrosiooni, ja seetõttu kõrvaldas turg selle järk-järgult. Teise põlvkonna tooted olid õli-põhised (lahusti-põhised) šassii roosteinhibiitorid, mille vedeldajad olid sageli väga mürgised komponendid, näiteks tolueen, mis on inimestele kahjulikud. Saadud liimikiht oli kõva, pragunemisaltis ja elastsusevaene, heliisolatsiooniga kesine. Neid kasutatakse harva rangete keskkonnanõuetega piirkondades.
Kolmanda -põlvkonna vees-lahustuvad (keskkonnasõbralikud) šassii roosteinhibiitorid kasutavad vett vedeldajana, ei sisalda toksilisi aineid ning neil on sellised eelised nagu tugev haardumine, hea liimikihi elastsus ja märkimisväärne šassii heliisolatsioon, mistõttu on need praegusel turul peamiseks valikuks. Viimased neljanda-põlvkonna tooted kasutavad komposiitpolümeervaiguvärve ja muid materjale, optimeerides veelgi keskkonnasõbralikkust, stabiilsust ja kaitsevõimet, muutes need valiku tipptasemel-turule. Alates esimestest asfalti ja toksilisi lahusteid sisaldavatest toodetest kuni tänapäevaste keskkonnasõbralike-jõudlusega kattematerjalideni – šassiisoomuse tehnoloogiline iteratsioon peegeldab turu üha-kasvavaid nõudmisi kaitseefektide, keskkonnastandardite ja sõidumugavuse järele.
